Autovaba september: tööleliikumise väljakutse, mida teie meeskond ei teadnudki tahtvat

Mõned väljakutseformaadid ei asenda kunagi teie sammuväljakutset, kuid süütavad teie töötajaskonna kaasatud osa, kes on sammuväljakutse juba kolm korda läbi teinud (100 kätekõverduse klubi on üks neist). Autovaba september on teine ja see ei näe üldse välja nagu spordiväljakutse: tööle jõudmine ilma autota.

Ajastus ei ole juhuslik. Ülemaailmne autovaba päev on 22. septembril, mis annab väljakutsele valmis ankurkuupäeva, ja september ise on vaikselt aasta parim tööleliikumise kuu enamikus USA-s ja Euroopas. Kuumus on möödas, jää pole veel saabunud, hommikud on jalutamiseks piisavalt valged ja kooliaasta algus paneb kõik niikuinii tagasi graafikusse. Kui on kunagi kuu, mil keegi võiks esimest korda rattaga kontorisse sõita, siis on see just see. Igal aastal 16.–22. septembril toimub ka Euroopa liikuvusnädal, mis lõpeb autovaba päevaga. Kui september on juba möödas, sobivad sama hästi mai (USA-s riiklik rattakuu) või kevade esimesed soojad nädalad.

Ja olgem kohe alguses selged, sest see mõjutab, kuidas te seda esitlete: see on vabatahtlik nišiväljakutse, mitte laia kaasatuse käik. Teie kogu ettevõtte kaasatus kuulub endiselt sammudele, treeningminutitele ja distantsile – formaatidele, millega igaüks saab igalt poolt liituda. Autovaba september on teie töötajaskonna sellele osale, kelle jaoks teistsugune tööleliikumine on päriselt võimalik, ja see ei nõua kelleltki teiselt midagi. Korraldage seda oma põhiprogrammi kõrval, mitte selle asemel.

Tööleliikumine on parim koht harjumuse peitmiseks

Siin on põhjus, miks tööleliikumise väljakutse väärib heaolukalendris üldse kohta, kuigi see kõlab pigem jätkusuutlikkuse kui tervise algatusena. Peaaegu iga liikumisnõuanne kukub läbi samal põhjusel: see palub inimestel leida uus ajapesa päevas, kus seda pole. Minge jõusaali, tehke lõunajalutuskäik, tehke hommikurutiini – igaüks neist on uus kohtumine, mis võistleb kõige muuga täis elus, ja uued kohtumised kaotavad.

Tööleliikumine on teistsugune. See on juba olemas. See toimub kaks korda päevas, viis päeva nädalas, tahate te seda või mitte. Kui muudate kasvõi osa sellest autos istumisest kõndimiseks, rattasõiduks või ühistranspordisõidu jalutus-sõit-jalutus võileivaks, olete põiminud liikumise pessa, mis oli juba broneeritud. See on harjumuste virnastamine oma puhtaimal kujul: uus käitumine ei vaja uut vihjet, tahtejõudu ega kalendrikirjet, sest tööleliikumine ise on vihje. Ja tervisekasu on päris. Ühendkuningriigi uuringus, milles osales üle 260 000 töölkäija, oli rattaga tööle sõitjatel umbes viie aasta jooksul 41% väiksem risk surra mis tahes põhjusel kui autoga või ühistranspordiga sõitjatel.

On ka meeleoludividend ja igaüks, kes on vahetanud kakskümmend minutit piduritulesid kahekümne minuti vastu hommikuses õhus liikumist, räägib teile sellest küsimata. Tuntud uuringus, kus töötavatel naistel paluti hinnata, kuidas nad end päeva igas osas tundsid, osutus hommikune töölesõit kõige vähem nauditavaks tegevuseks üldse. Väljakutse, mis viib iga inimese puhul kasvõi käputäie töölesõite autost kõnniteele või rattarajale, muudab seda, kuidas tööpäev algab.

Formaat: lugege päevi, mitte kilomeetreid

Mehaanika on teadlikult lihtne. See on käsitsi sisestatav väljakutse ühe ühikuga: autovaba päev. Iga päev, mil jõuate tööle – või läbi oma päeva, sellest allpool lähemalt – ilma üksi autot juhtimata, logite selle. Ratas loeb. Kõndimine loeb. Buss, rong, tramm, metroo ja praam loevad. Autojagamine loeb, sest mõte on vähemates üksiksõitudes, mitte puritaanlikus autost loobumises. Kombineeritud sõit, kus sõidate autoga pargi ja reisi parklasse ning jätkate rongiga, loeb. Logite valikut, mitte treeningut, nii et midagi pole vaja sünkroonida ega nutiseadet kanda.

Õige eesmärk on lihtne arv ja õige number on madalam, kui instinkt ütleb. USA töötajaskonnale on parim koguhulga eesmärk kaheksa autovaba päeva kuus: umbes kaks päeva nädalas, piisavalt ambitsioonikas, et nõuda kavatsust, ja piisavalt andestav, et vihmane nädal või lapse kooli viimise päev ei lõpetaks kellegi väljakutset. Teie Amsterdami või Kopenhaageni kontor peab kaheksat päeva tühiseks ja see on okei. Euroopa linnameeskonnad võivad sihtida viieteistkümnele või kaheksateistkümnele päevale või võite lisada riikide edetabeli ja nautida vältimatut nääklemist Denveri ja Berliini kontori vahel.

Hübriid- ja kaugtöötajad vajavad selget kohandust, mis on kirjas väljakutse kirjelduses, et keegi ei peaks küsima: päevadel, mil te tööle ei liigu, loeb autovaba asjaajamise päev. Kõndisite toidupoodi, sõitsite rattaga apteeki, tõite lapse koolist jala, jätsite lihtsalt auto terveks päevaks parkima – logige see. Ehitatav harjumus on „kaalu, kas see sõit vajab autot“ ja see harjumus on kodukontori kolmapäeval täpselt sama palju väärt kui kontoriteisipäeval.

Üks päev on uks

Autovaba tööleliikumise juures ei ole kõige huvitavam see, mida see teeb inimestele, kes seda juba teevad. Huvitavam on see, mis juhtub inimestega, kes proovivad seda korra.

Enamikul inimestel, kes pole kunagi rattaga või ühistranspordiga tööle liikunud, on sellest vaimne mudel, mis on tegelikkusest oluliselt hullem – nad kujutavad ette higi, vihma, tüli ja aega ning sellest kujutlusest piisab, et hoida neid aastaid autos. Siis paneb mingi tõuge neid seda üks kord proovima ja suur osa neist tuleb tagasi sama raportiga: see oli vähem kohutav, kui ootasin, ja osa sellest oli isegi meeldiv. Sõit kestis viisteist minutit, mitte nelikümmend. Rong andis neile kolmkümmend minutit lugemisaega, mida neil polnud olnud kümme aastat. Nad saabusid ärkvel, mitte ärritununa.

Mitte igaüks ei tee püsivat vahetust. Paljud proovivad korra, otsustavad, et auto sobib nende ellu paremini, ja see on täiesti hea tulemus – nad tegid teadliku valiku vaikimisi valiku asemel. Kuid need, kes vahetuse teevad, läbivad peaaegu kõik sama värava: ühe madala panusega katse. Selleks see väljakutse tegelikult ongi. „Kaheksa autovaba päeva“ ei ole mingis sügavas mõttes eesmärk; see on sotsiaalselt heakskiidetud ettekääne asja üks kord proovida, samal ajal kui kolleegid proovivad sedasama, mahedal septembrihommikul, edetabel ootamas. Väljakutse toodab esimesi katseid ja esimesed katsed on koht, kus tööleliikumise harjumused tegelikult muutuvad.

Raha ja õhk väärivad mainimist, kuid hoidke neid kõrvalosatäitjatena. USA praeguste kütusehindade juures maksab umbes 30-kilomeetrine edasi-tagasi töölesõit iga päev päris raha veel enne parkimise arvestamist ja eurooplased maksavad liitri eest tunduvalt rohkem; kaheksa autovaba päeva on kuu lõpuks nähtav summa. Transport on ka USA suurim kasvuhoonegaaside heite allikas ja üksinda autoga töölesõit on sellest suur osa, mistõttu ülemaailmne autovaba päev üldse olemas ongi. Mõlemad argumendid on tõesed ja mõlemad kasulikud, kuid kumbki ei vii kedagi kell 7 hommikul rattale nii, nagu teeb „minu meeskond loodab minule ja selgus, et mulle see meeldib“. Alustage kogemusest; laske säästudel ja jalajäljel olla boonusvoor.

Olge auto suhtes aus

Nüüd hoiatus, millele iga USA heaolujuht juba mõtleb ja mille peaksite käivitussõnumis välja ütlema: paljude Ameerika töölesõitude jaoks pole alternatiivi. Kontor on 50 kilomeetri kaugusel kiirteed mööda, piirkonnas pole kasutatavat ühistransporti, kodu ja töö vahelised teed pole kunagi ehitatud inimesele väljaspool sõidukit. Öelda neile töötajatele, et nad sõidaksid rattaga tööle, ei ole inspireeriv, see on solvav, ja just seetõttu on see raamitud vabatahtliku nišiväljakutsena, mitte kogu ettevõtte tõukena. Keegi ei peaks tundma end hukkamõistetuna tööleliikumise pärast, mille ehitatud keskkond valis tema eest aastakümneid enne, kui ta selle töö vastu võttis.

Kuid on ka kesktee, mis väärib nimetamist, sest „väljakutse vaimus“ on päris kategooria. Parkimine parkla kaugemas otsas ja viimased kümme minutit jalgsi. Sõitmine kolleegi juurde ja ülejäänud tee koos. Ühe teelõigu asendamine ühistranspordiga. Autoga tööle tulemine, kuid selle parkima jätmine kõigi selle nädala asjaajamiste ajaks. Kui teie väljakutsekultuur on terve, logivad inimesed neid osalisi versioone heas usus, vestlus ergutab neid niikuinii ja aluseks olev harjumus – sea vaikimisi sõit kahtluse alla – levib inimesteni, kelleni puhas versioon kunagi ei jõuaks.

Üks ohutusmärkus, mis kuulub igasse käivitussõnumisse: igaüks, kes sõidab rattaga, peaks sõitma nii, nagu oleks see tema esimene nädal, sest paljude jaoks see ongi. Kiiver peas, tuled isegi päevavalges, rahulikumad tänavad kiirete asemel isegi siis, kui marsruut on pikem, ja marsruudi proovisõit nädalavahetusel enne esmaspäevases liikluses proovimist. Septembri kingitus on hea ilm; ikkagi tasub kohale jõuda tervena.

Tehke sellest meeskonnasport

Individuaalne eesmärk annab igaühele oma finišijoone, kuid formaat muutub paremaks, kui lisate peale ühise eesmärgi: 200 autovaba päeva kogu ettevõtte peale kuus või mis tahes number, mis sobib teie töötajate arvuga. Iga logitud päev liigutab ühist koguhulka, nii et inimene, kes saab hakkama vaid kolme autovaba päevaga, on nähtavalt panustanud kolm, selle asemel et lõpetada pingerea lõpu lähedal. Ühised eesmärgid hoiavad nišiväljakutsed soojana, selle asemel et muuta need võistluseks kahe inimese vahel, kes niikuinii kõikjale rattaga sõidavad (lähemalt sellest tasakaalust artiklis miks sõbralik võistlus toimib).

Ja see väljakutse täidab väljakutse vestluse nagu peaaegu ükski teine. Rattahoidla, mis on salapäraselt esimest korda ajaloos täis. Päikesetõus jalutusmarsruudilt, millest keegi ei teadnud, et kolleegil see on. Raamat, mille keegi rongis lõpetas. Autojagajate kohutav hommikune selfie. Sammuväljakutse toodab numbreid; tööleliikumise väljakutse toodab tõendeid veidi teistmoodi elatud eludest ja just see hoiab väljakutse vestluse avamist väärt.

Autovaba septembri korraldamine YuMuuvis

Autovabad päevad (Car-free days) on üks käsitsi sisestatavaid tegevusi YuMuuvi väljakutse tegevuste nimekirjas: osalejad logivad iga sobiva päeva nupuga +Diary, ilma nutiseadme või jälgimiseta. Väljakutse loomisel:

• Individuaalne eesmärk: total target (koguhulga eesmärk) kaheksa autovaba päeva kuus või rohkem rattalinnade jaoks.
• Ettevõtte koguhulk: lülitage sisse collective (ühine) eesmärk, et iga logitud päev liigutaks ühte ühist numbrit.
• Kontorite rivaalitsemine: lisage meeskondade või riikide edetabel ja kasutage AVG (keskmine) arvestust, et tulemust ei otsustaks kontori suurus.
• Seaded: lubage käsitsi sisestamine, määrake päevaseks piirmääraks üks inimese kohta ja hoidke väljakutse vestlus rattahoidla fotode jaoks sees.

Seadistamine võtab mõne minuti ja 22. september on valmis ankurkuupäev. Teie sammuväljakutse on järgmisel kuul ikka alles; andke üheks kuuks oma meeskonna kaasatud osale põhjus vaadata hommikut teisiti. Rohkem formaate peale sammude leiate meie spordiväliste heaoluväljakutsete artiklist.

Soovite korraldada tööleliikumise väljakutset? Broneerige YuMuuvi demo ja aitame teil selle seadistada.