Kuidas päriselt mõõta ettevõtte heaoluprogrammi investeeringu tasuvust (ennast petmata)

Igaüks, kes on püüdnud nõukogu koosolekul heaolueelarvet kaitsta, teab vestluse kohmakat kuju. Finantsosakond küsib investeeringu tasuvust. Personaliosakond tsiteerib McKinsey esitlusest pärit dollarisummat. Finantsosakond küsib, kust see number pärit on. Personaliosakond kehitab vabandavalt õlgu. Eelarve jääb ellu, kuid ainult seepärast, et ettevõte on juba veendunud, et heaolu on õige asi – mitte seepärast, et numbrid ekraanil päriselt kokku läheksid.

See artikkel on mõeldud inimestele, kes on sellesse vestlusesse kinni jäänud. See on praktiline ja aus raamistik hindamaks, kas ettevõtte heaoluprogramm on oma hinda väärt, kirjutatud eeldusel, et enamik selles kategoorias avaldatud tasuvusnumbreid on kas liiga heldekäelised, ebapiisavalt täpsustatud või mõlemat. Õigesti tehtuna on matemaatika huvitavam kui turundusversioon ja järeldused on tavaliselt nii tagasihoidlikumad kui ka paremini kaitstavad. YuMuuv pakub ka ROI kalkulaatorit, millega saate oma numbreid kontrollida.

Miks kuulus „kolm ühe vastu“ number on eksitav

Umbes kümme aastat on ettevõtte heaolu valdkond toetunud ideele, et iga heaolule kulutatud dollar toob vähenenud tervishoiukulude ja tootlikkuse kasvuna tagasi kolm kuni kuus dollarit. See number pärineb väikesest arvust uuringutest, peamiselt 2010. aastate algusest, peamiselt enda teatatud andmetest ja peamiselt programmidest, mis olid tihedalt kujundatud ja intensiivselt korraldatud. See ei ole number, mis hoolikal kordamisel püsiks.

Uuemad ja rangemad uuringud, eriti randomiseeritud uuring BJ's Wholesale Clubis (Song ja Baicker, JAMA, 2019) ja Illinoisi töökoha heaolu-uuring, on üldiselt leidnud, et heaoluprogrammid annavad käitumisele päris, kuid tagasihoidliku mõju (rohkem liikumist, veidi parem toitumine, marginaalselt parem enda hinnatud tervis) ning nõrgema, mõnikord statistiliselt ebaolulise mõju kõvadele tulemustele, mida müüjad armastavad tsiteerida, nagu töölt puudumine, tervishoiunõuded ja tootlikkus. Sageli tsiteeritud 3,27 ja 2,73 dollarit dollari kohta pärinevad varasemast ülevaatest, mis põhines peamiselt mitterandomiseeritud uuringutel (Baicker, Cutler ja Song, 2010).

Aus järeldus ei ole, et heaoluprogrammid ei toimi. See on, et need toimivad kitsamatel viisidel, kui turundusmaterjal vihjab, ja ettevõtted, kes mõõdavad hoolikalt, jõuavad järjepidevalt väiksemate ja paremini kaitstavate numbriteni kui ettevõtted, kes tsiteerivad valdkonna uuringuid. Kui loete seda ostjana, valmistuge vähem kangelaslikuks vastuseks, kui võisite loota, ja kasulikumaks.

Määratlege, mida teie programm tegelikult liigutada püüab

Esimene viga, mida enamik tasuvusarvutusi teeb, on tulemuste segamine. Heaoluprogramm ei paranda kõike korraga ja selle teesklemine muudab matemaatika mõttetuks. Enne mõõtmist valige üks või kaks peamist tulemust, mida programm järgmise kaheteistkümne kuu jooksul ausalt mõjutada püüab. Realistlikud kandidaadid on:

Töötajate kaasatus ja hoidmine. Heaoluprogrammid on usaldusväärselt seotud pehmemate näitajatega – sisemine NPS, Glassdoori hinded, hoidmine programmiga kaasatud segmendis. Need mõjud ei ole tohutud, kuid on päris ja üsna püsivad.

Haiguspäevad ja lühiajaline puudumine. Siin on püsivate programmidega saavutatav tagasihoidlik vähenemine, eriti liikumist ja und hõlmavate programmidega. Mõju suurus on tavaliselt ühekohalise protsendi vahemikus, mitte kahekohalises vahemikus, mida müüjad tsiteerivad.

Enda hinnatud heaolu ja stress. Lihtne mõõta kvartaalsete küsitlustega ja kõige otsesem vaste sellele, mida heaoluprogrammid on tegelikult loodud mõjutama. Lõks on selles, et vastamise kallutatus paisutab neid numbreid, seega käsitlege neid suunda näitavatena, mitte sõna-sõnalt.

Kindlustusnõuded ja tervishoiukulud. Tasub jälgida ainult siis, kui teie ettevõte on piisavalt suur ja piisavalt isekindlustatud, et näha sisukat signaali. Enamiku grupikindlustusega keskmise suurusega ettevõtete jaoks on see näitaja peamiselt müra.

Tootlikkus. Vältige seda peamise näitajana. Teadmustöö tootlikkust on teadaolevalt raske mõõta ja iga number, mille esitate, seatakse põhimõtteliselt kahtluse alla. Kasutage seda kvalitatiivse lisana, mitte pealkirjana. Praktiliste näitajate valiku leiate artiklist heaolu KPI-d, mida tasub jälgida.

Valige üks peamine ja üks teisene tulemus. Korraldage programm. Mõõtke mõlemat. Seiske vastu kiusatusele lisada programmi keskel kolmas näitaja, sest kaks esimest ei liigu nii, nagu lootsite.

Looge lähtetase enne käivitamist

Teine viga on mõõtmine tagantjärele. Kui te ei tea, milline oli teie haiguspäevade määr, kaasatuse skoor või hoidmise määr kuue kuu jooksul enne programmi käivitamist, ei ole teil ausat viisi väita, et programm hiljem midagi muutis.

Kulutage käivitamisele eelnev kuu lähtenumbrite kogumisele, kasvõi ligikaudsete. Võtke eelmise aasta haiguspäevade andmed. Tehke küsitlus täpselt nende küsimustega, mida kordate kuue ja kaheteistkümne kuu pärast. Fikseerige oma praegune kaasatuse skoor, asjakohase töötajate segmendi praegused hoidmise numbrid ja praegune osalus olemasolevates heaolutegevustes. Kirjutage need numbrid ühte kuupäevaga dokumenti ja levitage seda, et lähtetaset ei saaks tagantjärele ümber vaielda.

Ettevõtted, kes selle sammu vahele jätavad, satuvad kohmakasse olukorda, kus võrdlevad programmijärgseid küsitluse tulemusi kõhutundega. Ettevõtetel, kes seda teevad, on puhas võrdlus, mida saab igal koosolekul kaitsta.

Võrrandi aus kulupool

Tasuvusarvutused alahindavad järjepidevalt kulusid. Allolev nimekiri on täielik pilt sellest, mida heaoluprogramm tegelikult maksab, mitte ainult tarkvara eelarverida.

Platvormi tasu. Tarkvara või platvormi tasu on ilmne kulu ja tavaliselt väikseim. Eelarvestage see täpselt, sealhulgas kasutajapõhised hinnaastmed, mille kasvades ületate.

Sisemine tööaeg on suurim varjatud kulu. Programmi korraldav personali- või inimeste toimingute spetsialist, kohalikud kaptenid, juhtkonna toetaja aeg, IT-integratsiooni töö – kõik see on päris töö, mis peaks teie kuluarvutuses kajastuma. Mõistlik rusikareegel: iga platvormile kulutatud euro kohta oodake aasta jooksul kahte kuni kolme eurot sisemist aega.

Seadmed ja toetused, kui neid pakute. Nutiseadmete toetus või spordikulude hüvitamine on päris raha, mis peab kulureal kajastuma.

Auhinnad, logotooted ja üritused. Ürituse kohta väikesed, kuid need kuhjuvad, eriti aasta jooksul toimuvate väljakutsete peale.

Töötajate aja alternatiivkulu. See on see, mida enamik eirab. Kui programm palub töötajatel kulutada nädalas kolmkümmend minutit sisuga tutvumisele, küsitluse täitmisele või tegevuste logimisele, on see päris tööaeg, millel on päris kulu. Te ei pea seda programmile karistavalt arvestama, kuid tõsine tasuvusarvutus tunnistab seda.

Liitke need ausalt. Kogusumma on peaaegu alati kaks kuni neli korda platvormi tasu.

Aus kasupool

Nüüd raskem pool. Iga võimaliku kasu juurde on vaja kaitstavat rahasummat. Siin on, kuidas hinnata peamisi ilma numbreid välja mõtlemata.

Hoidmise puhul on kõige usaldusväärsem arvutus: (hinnanguline hoidmise kasv protsendipunktides) × (kaasatud segmendi töötajate arv) × (ühe sellise töötaja asendamise kulu). Kui teie programmiga on kaasatud kakssada töötajat ning teie varasemad hoidmise andmed pluss küsitluse signaal viitavad selles segmendis ühe kuni kahe protsendipunkti suurusele hoidmise paranemisele, tähendab see kahte kuni nelja lahkumist vähem aastas. Korrutage oma tegeliku asenduskuluga töötaja kohta – teadmustöö puhul tavaliselt nelikümmend kuni kuuskümmend protsenti aastapalgast – ja teil on kaitstav kasunumber. Konteksti saamiseks, mida voolavus tegelikult maksab, vaadake, kuidas heaolukultuur hoiab inimesi lahkumast.

Töölt puudumise puhul on arvutus: (haiguspäevade vähenemine töötaja kohta) × (töötaja täielik päevakulu) × (kaasatud töötajate arv). Realistlik vähenemine on hästi korraldatud programmi puhul pool kuni poolteist päeva kaasatud töötaja kohta aastas. Kõik, mis ületab kolme päeva, vajab tugevaid tõendeid.

Kaasatuse ja kultuuri puhul ärge püüdke seda rahaks teisendada. Esitage see kvalitatiivse kasuna koos küsitluse numbritega. Otsustajad, kellele kultuur korda läheb, kaaluvad seda õigesti ilma võltsitud rahasummata; otsustajad, kellele see korda ei lähe, ei veendu sellest niikuinii.

Tervishoiunõuete puhul proovige seda ainult siis, kui teil on tegelikud nõuete andmed ja isekindlustatud plaan. Vastasel juhul jätke rida tühjaks ja öelge seda.

1. Kiire tööleht

Rida	Kuidas seda hinnata
Platvormi tasu	Aastahind teie kasutajate arvu jaoks
Sisemine aeg	Personaliosakonna, kaptenite, toetaja ja IT tunnid × täiskulu tunnis (sageli 2–3× platvormi tasu)
Seadmed, auhinnad, üritused	Tegelik kulu
Hoidmise kasu	Hoidmise kasv (protsendipunktides) × kaasatud töötajad × asenduskulu
Puudumise kasu	Säästetud haiguspäevad kaasatud töötaja kohta × päevakulu × kaasatud töötajad
Kultuur ja kaasatus	Küsitluse tulemused, esitatud kvalitatiivselt, mitte rahas

Milline näeb välja kaitstav number

Kui teete selle matemaatika ausalt keskmise suurusega Euroopa ettevõtte jaoks, kus on näiteks kolmsada töötajat ja tüüpiline platvormipõhine heaoluprogramm, jääb realistlik aastane rahaline kasu vahemikku poolteist kuni kolm korda programmi kulu. Mitte kuus. Mitte kümme. Mitte müüja esitluse numbrid. Number on endiselt hea – enamik sisemisi eelarveridu ei too tagasi poolteist korda oma kulu –, kuid palju paremini kaitstav.

Ausam vestluse raamistus ei ole „heaolu tasub end kolmekordselt ära“. See on „heaolu maksab vähem kui meie espressomasinad ja meeskonna väljasõidud kokku, toob mõistlikku rahalist kasu ja tekitab hulga kvalitatiivseid mõjusid kultuurile, töötajate hoidmisele ja värbamisele, mis on omaette väärtuslikud“. See on lugu, mille finantsosakond aktsepteerib, ja selline, mis ei kuku kokku esimesel korral, kui keegi loeb eelretsenseeritud artiklit.

Levinud vead, mis hävitavad tasuvuse usaldusväärsuse

Mõned mustrid õõnestavad usaldusväärselt heaolu tasuvuse väiteid. Ainult osalejate mõõtmine – inimeste, kes kohale tulid – ja nende võrdlemine kogu ettevõttega. Osalejad olid keskmiselt juba tervemad ja kaasatumad; võrdlus on mõttetu. Arvutage oma numbrid kas kogu populatsiooni või sobitatud võrdlusgrupi vastu.

Iga heaoluga seotud kasu arvestamine. Kui teie kaasatud töötajad kasutavad ka ettevõtte jõusaali, kuulub see kasu jõusaali eelarvesse, mitte heaoluprogrammile. Omistage hoolikalt.

Lühiajaliste tulemuste aastaseks laiendamine. Kuuenädalane pilootprojekt, mis tõi ühe protsendi kaasatuse tõusu, ei ole kuueprotsendiline aastane tõus. Seiske kiusatusele vastu.

Valdkonna uuringute tsiteerimine oma tulemustena. Otsustajad märkavad seda kohe ja kui nad seda märkavad, muutub iga teine number teie esitluses kahtlaseks.

Näitaja, mis on vaikselt kõige olulisem

Pärast paljusid selliseid vestlusi on kõige ennustavam number selle kohta, kas heaoluprogramm on eelarvet väärt, mitte ükski standardsetest tasuvuse sisenditest. See on püsiv osalus. Programm, kus kuue kuu pärast on iga nädal kaasatud kolmkümmend protsenti ettevõttest, toob peaaegu kindlasti päris väärtust. Programm, mille kaasatus langeb pärast esimese väljakutse lõppu viie protsendini, toob peaaegu mitte midagi, olenemata sellest, millised olid käivituse numbrid.

Jälgige püsivat osalust oma peamise tegevusnäitajana. Kõik muu – hoidmine, puudumine, kultuur – tuleneb sellest. Platvorm, mis muudab püsiva kaasatuse lihtsaks, on väärt rohkem kui platvorm, mis toob suurepärase käivituse ja vaikse kuuekuulise perioodi. Ideid selle hoidmiseks: kuidas hoida heaoluprogrammi käimas ja heaoluväljakutsete kaasamisstrateegiad.

Lõppkokkuvõttes näebki aus heaolu tasuvuse vestlus välja selline. Tagasihoidlikud ja kaitstavad numbrid. Selge lugu kultuurist. Tõsine keskendumine püsivale osalusele. Ja programm, mis ei ole kujundatud võitma käivituskvartalit, vaid töötama päris kaasatusega ka kaheteistkümne kuu pärast. Ettevõtted, kes ostavad nendel tingimustel, on tavaliselt need, kelle heaoluprogrammid töötavad ka viie aasta pärast – mis on lõppkokkuvõttes ainus tasuvuse küsimus, mis loeb.

Soovite oma numbreid modelleerida? Proovige YuMuuvi ROI kalkulaatorit või broneerige demo ja käime selle teiega koos läbi.