Miks iga kaasaegne töökoht peaks aitama töötajatel nutiseadme hankida

Kümme aastat tagasi olid nutiseadmed kurioosum triatleetide ja enesemõõtmise harrastajate randmetel. Täna on need vaieldamatult kõige isiklikum tehnoloogia, mis inimesel on. Kell inimese randmel, sõrmus tema sõrmes või plaaster tema rinnal teab, millal ta halvasti magas, millal tema puhkepulss tõuseb tsooni, mis vihjab haigusele, ja millal tema stress pärast rasket koosolekut tegelikult alla ei tulnud. Selline teadlikkus muudab käitumist – ja käitumist on tööandjad viimased kaks aastakümmet heaolueelarvetega mõjutada püüdnud.

Argument, mida selles artiklis esitame, on lihtne. Kui ettevõte on valmis maksma uhke kohvimasina, ergonoomilise tooli või jõusaalitoetuse eest, peaks ta olema valmis panema nutiseadme ka iga töötaja randmele, kes seda soovib. Tasuvus ei ole teoreetiline. Inimesed, kes näevad päriselt oma andmeid, teevad tavaliselt paremaid otsuseid une, liikumise ja taastumise kohta ning need otsused ilmnevad tööl vähemate haiguspäevade, ühtlasema energia ja tervislikuma suhtena pikkade tundidega, mida teadmustöö mõnikord nõuab.

Vaikne tootlikkuse hoob, mis peidab end silme all

Enamik töökoha heaoluprogramme keerleb endiselt selle ümber, mida inimesed kontoris teevad: seisulauad, puuviljakausid, aeg-ajalt joogatund. Ükski neist ei ole halb, kuid kõik need lõpevad kell viis. Nutiseade mitte. See rändab töötajaga koju, saadab teda õhtusöögi, une, nädalavahetuse, pereelu stressi ja hilisõhtuse lõputu kerimise ajal. Just seal elavad pikaajalise heaolu hoovad.

Kui inimene näeb, et tema puhkepulss tõusis pärast nädalat hiliseid õhtuid viis lööki minutis või et tema südame löögisageduse varieeruvus on stressirohke projekti algusest saati langenud, teevad andmed veenmise teie eest ära. Ükski personaliosakonna plakat, juhi meeldetuletus ega Slacki teavitus ei ole nii veenev kui graafik, kus oma keha räägib tõtt. See tagasisideahel ongi kogu mõte.

Tööandjate jaoks on matemaatika lihtne. Keskklassi nutiseade maksab vähem kui üks erakliiniku visiit. Ettevõtted, kes seadet toetavad – kasvõi osaliselt, kasvõi ühekordse hüvena –, saavad pidevalt toimiva käitumismuutuse taristu murdosa eest sellest, mida coaching, ergonoomikaauditid või töölt puudumine tegelikult maksavad.

Milline võib „seadme toetamine“ tegelikult välja näha

Ühte õiget viisi ei ole. Ettevõtted, kes nutiseadmete programmist kõige rohkem kasu saavad, valivad tavaliselt ühe mõnest selgest mudelist ja peavad sellest kinni.

Esimene mudel on otseost. Ettevõte ostab partii seadmeid, jagab neid kõigile soovijatele ja käsitleb neid nagu iga teist töövahendit. See toimib hästi reguleeritud tööstusharudes või hübriidmeeskondades, kus ühtsus on oluline.

Teine on heaolukrediit. Töötajad saavad aastase toetuse – näiteks kakssada kuni viissada eurot –, mida nad saavad kulutada endale meelepärasele nutiseadmele ja muudele heaolutoodetele. See austab tõsiasja, et üks inimene soovib rajajooksuks Garminit, teine uneks Oura sõrmust ja kolmas lihtsalt paremaid jooksujalanõusid. Autonoomia ongi mõte. (Kontrollige kohalikke reegleid: paljudes riikides, sealhulgas Eestis, võivad seadmetoetused ja heaolutoetused olla maksustatav erisoodustus.)

Kolmas on kaasinvesteerimise skeem. Ettevõte katab poole, töötaja poole. Jagatud kulu suurendab tegelikult kaasatust: inimesed, kes maksid seadme eest midagi, kannavad seda tõenäolisemalt piisavalt kaua, et harjumus jääks püsima.

Olenemata mudelist on põhimõte sama. Seade kuulub töötajale, andmed kuuluvad töötajale ja ettevõtte roll on eemaldada alustamise takistused.

Olulised andurid – ja mida need teile ütlevad

Kaasaegne nutiseade ei ole üks seade, vaid väikesesse korpusesse topitud andurite virn. Igaüks räägib erinevat lugu sellest, mis keha sees toimub. Arusaamine sellest, mida need mõõdavad, on esimene samm mõistmaks, miks see tehnoloogia on enamat kui sammulugeja – kuigi sammulugeja teeb, nagu näeme, endiselt märkimisväärse osa tööst.

1. Igapäevased näitajad: sammud, distants, kalorid, aktiivsusminutid

Enne eksootilisemate andurite juurde jõudmist väärivad igapäevased näitajad oma tunnustust. Sammud, läbitud distants, põletatud kalorid, aktiivsusminutid ja ronitud trepikorrused on nutiseadmete algsed väljundid ning enamiku inimeste jaoks on need endiselt kõige kasulikumad. Need ei ole peened, nende tõlgendamiseks pole treenerit vaja ja need sobituvad hästi sellega, kuidas inimene juba oma päeva peale mõtleb: kas ma liikusin piisavalt?

Neid näitajaid toodab pisike kiirendusandur ja uuemates seadmetes väike baromeetriline kõrgusmõõtja trepironimise jaoks. Need on alus, millele kõik muu on ehitatud. Heaoluprogramm, mis kasutab ainult sammude ja aktiivsusminutite andmeid, on endiselt väga hea heaoluprogramm. Allpool olevad sügavamad andurid ei ole asendused; need on lisakihid, mis muutuvad kasulikuks, kui põhiline liikumisharjumus on paigas.

2. Optilised pulsiandurid

Peaaegu iga kella ja sõrmuse tagaküljel olev rohelise LED-iga andur mõõdab pulssi, tuvastades, kuidas valgus naha all olevatelt kapillaaridelt peegeldub. Sellest ühest signaalist tuletab nutiseade puhkepulsi, treeningpulsi ja aja jooksul kasuliku ettekujutuse südame-veresoonkonna vormist. Nädalate jooksul tõusev puhkepulss on üks varasemaid pehmeid ületreeningu, halva une või läheneva haiguse märke.

3. Südame löögisageduse varieeruvus (HRV)

HRV on järjestikuste südamelöökide vahelise aja varieeruvus. See kõlab esoteeriliselt, kuid on lähim asi stressimõõdikule, mis nutiseadmetel on. Kõrgem HRV tähendab üldiselt, et parasümpaatiline närvisüsteem teeb oma tööd ja keha on taastunud. Madalam HRV viitab sageli kogunenud stressile, halvale unele, alkoholile või haigusele. Teadmustöötajate jaoks on HRV jälgimine nädalate jooksul üks ausamaid peegleid töö ja eraelu tasakaalule.

4. SpO2 (vere hapnikuküllastus)

Punase LED-iga andur, mis on nüüd enamikus kellades, hindab, kui palju hapnikku veri kannab. Ühekordsed mõõtmised on kasulikud kõrgmäestikus, kuid huvitavam kasutus on öine jälgimine, kus korduvad langused võivad vihjata hingamishäiretele, nagu uneapnoe – levinud ja sageli diagnoosimata seisund. Nutiseade ei saa seda diagnoosida, kuid see võib olla tõuge arstiga rääkimiseks.

5. Unefaasid

Ühendades pulsi, HRV, liikumise ja mõnikord nahatemperatuuri, saab nutiseade hinnata kerges, sügavas ja REM-unes veedetud aega. Numbrid ei ole täiuslikud, kuid trendid on. Inimesed, kes pole kunagi oma une peale tõsiselt mõelnud, on sageli üllatunud, kui vähe sügavat und nad saavad, kui nad joovad, kerivad või suruvad tähtaja nimel. See teadlikkus, mida igal ööl korratakse, muudab mõtte „peaksin rohkem magama“ päris käitumiseks.

6. Nahatemperatuur

Pidev nahatemperatuuri jälgimine on vaikselt saanud üheks kasulikumaks nutiseadme funktsiooniks. Väike, kuid püsiv tõus võib olla varajane märk, et keha võitleb millegagi. Naiste jaoks annavad baastemperatuuri nihked selgema pildi menstruaaltsükli faasist, kui kalendripõhine jälgimine kunagi andis. Kõigi jaoks lisab see veel ühe andmepunkti, mis aitab eristada „tunnen end imelikult“ ja „midagi on tõesti valesti“.

7. Pidev glükoosimonitooring

CGM-plaastrid, mis olid varem ainult diabeetikute tehnoloogia, on nüüd mõnel turul saadaval käsimüügis. Need näitavad peaaegu reaalajas, kuidas üksikud toidukorrad, stress ja uni veresuhkrut mõjutavad. Tagasiside on otsene, kuid tõendid kasu kohta diabeedita inimestele on veel piiratud, seega on seda kõige parem käsitleda valikulise ja isikliku tööriistana, mitte kogu ettevõtte näitajana.

8. EKG ja kodade virvenduse tuvastamine

Nõudmisel tehtav EKG ei ole enam uudsus. Mitu kaasaegset kella suudavad salvestada ühe juhtmega EKG ja märkida võimalikku kodade virvendust, kasutades funktsioone, mille regulaatorid on mitmes riigis heaks kiitnud. Need ei asenda meditsiinilist diagnoosi, kuid neljakümne- ja viiekümneaastaste töötajaskonna jaoks võib varajane tõuge arsti juurde minna olla väga oluline.

9. Stressi- ja taastumisskoorid

Enamik nutiseadmeid ühendab nüüd HRV, pulsi, une ja liikumise üheks igapäevaseks „valmisoleku“, „keha aku“ või „taastumise“ skooriks. Edasijõudnud kasutajad nurisevad nende skooride musta kasti olemuse üle, kuid keskmise inimese jaoks on need õigel abstraktsioonitasemel. Need muudavad andmete müüri üheks meeldetuletuseks: täna on raske päev, võta rahulikult; täna on sul varu, pinguta.

Mida tööandjad tegelikult tagasi saavad

Kõige mõõdetavamad kasud – vähem haiguspäevi, madalamad tervisekindlustuse maksed, kiirem tööle naasmine pärast haigust – on päris, kuid need ei ole loo kõige huvitavam osa. Huvitav osa on kultuuriline. Organisatsioonides, kus nutiseadmed on normaliseeritud ja toetatud, muutuvad normaalseks ka vestlused unest, taastumisest ja tempost. Juhid küsivad „kuidas sa magasid?“ samamoodi, nagu küsiksid ilma kohta. Töötajad kaitsevad oma õhtuid, sest neil on andmed, mis näitavad, mis juhtub, kui nad seda ei tee. Kogu töö tempo pehmeneb servadest viisil, mis ilmneb töötajate hoidmises ja kaasatuses ammu enne, kui see tabelisse jõuab.

Tasub olla selge, mida tööandjad ei tohiks teha. Nende seadmete andmed kuuluvad töötajale. Heaoluprogramm, mis on üles ehitatud nii, et juht näeb kellegi uneskoori, on programm, mis sureb kiiresti ja teenitult. Õige mudel on koondatud, anonüümne ja vabatahtlik. Inimesed näevad oma andmeid; organisatsioon näeb ainult seda, mida töötajad otsustavad jagada vabatahtlike väljakutsete, meeskondade keskmiste või kogu ettevõtte eesmärkide kaudu. ELis on terviseandmed isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) alusel eriliigilised isikuandmed, mis on veel üks põhjus hoida individuaalsed näidud privaatsena. Selle tasakaalu leidmisest lähemalt artiklis kas teie heaoluprogramm peab sammu töötajatega, kes oma tervist jälgivad?

Seadmetele põhjuse andmine neid kanda

Nutiseadme ostmine on lihtne osa. Selle järjepidev kandmine paar kuud, mis kulub päris harjumuse kujunemiseks (keskmiselt umbes 66 päeva), on raskem. Siin muudavad struktureeritud väljakutsed – sellised, mille ümber YuMuuv on üles ehitatud – seadme vidinast igapäevaseks rituaaliks. Sammuväljakutse annab inimesele põhjuse vaadata teisipäeva hommikul oma kella. Une väljakutse annab põhjuse panna telefon kella kümnest käest. Teadveloleku järjestikuste päevade seeria annab põhjuse koosolekute vahel hinge tõmmata.

Seade mõõdab, väljakutse motiveerib ja ettevõte toetab vaikselt mõlemat. See on terve ring ja see on ring, mida enamik töökohti pole veel sulgenud. Selle sulgemine – aidates töötajatel omada õiget seadet ja andes neile seejärel midagi lõbusat sellega teha – on üks suurima mõjuga asju, mida heaolueelarve saab osta.

YuMuuv sünkroonib Apple Healthi, Androidi Health Connecti, Garmini, Fitbiti, Polari, Suunto, Corose, Huawei, Oura, Samsungi, Withingsi ja Zeppi/Amazfitiga, nii et mis tahes seade, mille töötajad valivad, saab otse meeskonnaväljakutsesse andmeid anda. Pidage meeles, et seadmed loevad erinevalt: meie andmetes ulatus keskmine päevane sammude arv umbes 6100-st Apple Healthiga üle 12 000-ni Polariga (vaadake keskmist sammude arvu päevas seadme järgi). Vaadake ka aktiivsusmõõtja kasu ja nutiseadmete andmed pluss sotsiaalne motivatsioon.

Kui teie meeskond korraldab juba väljakutseid ja mõtlete, kas lisada sellele nutiseadmete toetus, on aus vastus: sageli jah. Seade muudab väljakutsed rikkamaks, väljakutsed muudavad seadme kleepuvaks ja koos aitavad need inimestel olla puhanumad, aktiivsemad ja oma piiridega paremini kursis. Soovite näha, kuidas see toimib? Broneerige YuMuuvi demo.