Kas heaoluväljakutsed toimivad? Teadus töötajate kaasatuse taga
Heaoluväljakutseid on kõikjal – kuid kas heaoluväljakutsed toimivad või on need lihtsalt lõbus meelelahutus? Uuringud annavad selge vastuse: väljakutsed, mis on üles ehitatud mõnele tõestatud käitumismuutuse põhimõttele, suurendavad aktiivsust ja kaasatust. Väljakutsed, mis neid eiravad, kipuvad kiiresti hääbuma. Siit leiate, mida ütleb teadus ja kuidas seda rakendada.
Sisukord
Lühike vastus
Suurte töökoha heaoluprogrammide puhul on tõendid ravikulude kohta vastuolulised (käsitleme seda ausalt artiklis kuidas mõõta heaolu investeeringutasuvust). Hästi kavandatud kehalise aktiivsuse väljakutsete kohta on tõendid aga palju tugevamad: jälgimine, eesmärgid ja sotsiaalsed funktsioonid aitavad inimestel järjepidevalt rohkem liikuda. Võti on ülesehituses.
5 teadusega toetatud koostisosa väljakutses, mis toimib
1. 1. Enesejälgimine seadmega
Oma numbrite nägemine muudab käitumist. Ajakirjas JAMA avaldatud ülevaade leidis, et sammulugeja kasutajad suurendasid oma kehalist aktiivsust umbes 27% ehk ligikaudu 2000 sammu võrra päevas. Hilisem katusülevaade ajakirjas The Lancet Digital Health leidis, et aktiivsusmonitorid suurendavad kõndimist umbes 1800 sammu võrra päevas. Lugege lähemalt aktiivsusmonitori eelistest.
2. 2. Selged eesmärgid
Sama JAMA ülevaade leidis, et sammueesmärgi olemasolu oli aktiivsuse kasvu üks olulisemaid tegureid. Konkreetsed ja saavutatavad sihid – päevane sammueesmärk või eesmärk, mis tuleb saavutada kindlal arvul päevadel – muudavad head kavatsused tegudeks.
3. 3. Sotsiaalne side ja sõbralik võistlus
Koos liiguvad inimesed rohkem. Penn Medicine'i STEP UP uuringus kasutas umbes 600 Deloitte'i töötajat nutiseadmeid erinevate mängulahendustega. Võrreldes kontrollgrupiga kõndis võistlusgrupp päevas umbes 920 sammu rohkem, toetusgrupp 689 ja koostöögrupp 637. Kolm kuud pärast mängu lõppu kõndis võistlusgrupp endiselt umbes 569 sammu päevas rohkem kui kontrollgrupp. Lugege lähemalt artiklist väljakutse efekt.
4. 4. Autonoomia ja valikuvabadus
Inimesed jäävad liikumise juurde kauemaks, kui teevad seda, sest nad tahavad, mitte sellepärast, et peavad. Enesemääratlemise teoorial põhinev süstemaatiline ülevaade leidis, et selline autonoomne motivatsioon ennustab pikaajalist liikumisharjumuse püsimist. Praktikas: hoidke väljakutsed vabatahtlikud ja pakkuge eri tüüpe, et inimesed saaksid valida, mis neile sobib.
5. 5. Aeg ja kordamine
Harjumused vajavad aega. University College Londoni uuringus kulus uue käitumise automaatseks muutumiseks keskmiselt 66 päeva. Aasta jooksul toimuv väljakutsete sari kujundab harjumusi, mida üks kuuajane üritus ei suuda. Vaadake, miks aastane heaoluplaan on parem kui ühekordne väljakutse.
Aga auhinnad?
Auhinnad võivad suurendada registreerumist ja anda väljakutsele lõbusa lõpu, kuid need ei ole see, mis hoiab inimesi pikaajaliselt liikumas – seda teevad nauding, sotsiaalne side ja edenemise tunne. Kasutage auhindu pingutuse ja osalemise tunnustamiseks, mitte inimestele liikumise eest maksmiseks. Praktilisi ideid leiate artiklitest töötajate heaolu motivaatorid: mis toimib ja mis mõjub vastupidiselt ja mida töötajad auhindadest arvavad.
Kuidas YuMuuv teadust praktikas rakendab
- Enesejälgimine: aktiivsus sünkroniseeritakse automaatselt Apple Healthist, Health Connectist, Garminist, Fitbitist, Polarist ja teistest seadmetest ning igaüks näeb oma edusamme iga päev.
- Selged eesmärgid: koguhulga-, järjepidevuse ja kollektiivsed eesmärgid – vaadake YuMuuvi väljakutsetüüpe selgitatult.
- Sotsiaalne side: meeskonnad, edetabelid ja väljakutse vestlus sõbraliku võistluse ja toe jaoks.
- Valikuvabadus: sammud, distants, rattasõit, jooksmine, uni, teadvelolek, jooga, kohandatud väljakutsed ja palju muud – vaadake täielikku nimekirja.
- Kordamine: korraldage väljakutseid aasta jooksul üksteise järel, kasutades malle nagu 2026. aasta heaoluväljakutsete kalender.
Soovite näha, kuidas see päris andmetes välja näeb? Lugege, mida meie andmed näitavad pikaajalise kaasatuse kohta, ja tutvuge YuMuuvi heaolu võrdlusandmetega.
Korduma kippuvad küsimused
1. Kas heaoluväljakutsed tegelikult toimivad?
Jah, kui need ühendavad jälgimise, selged eesmärgid ja sotsiaalsed funktsioonid. Uuringud näitavad päevase sammude arvu märkimisväärset kasvu ning hästi kavandatud võistlus võib säilitada osa mõjust ka pärast väljakutse lõppu.
2. Kas võistlus või koostöö on parem?
STEP UP uuringus oli võistlusel suurim ja kauem kestnud mõju, kuid kõik sotsiaalsed lahendused aitasid. Meeskondliku võistluse ja ühiste eesmärkide kombinatsioon jõuab kõige rohkemate inimesteni.
3. Kui kaua peaks heaoluväljakutse kestma?
Hästi toimib neli kuni kuus nädalat väljakutse kohta, mida korratakse aasta jooksul, et muuta lühiajalised muutused harjumusteks.
4. Kuidas alustada?
Broneerige demo ja aitame teil kavandada oma meeskonnale teadusega toetatud väljakutse.
