Motiveerige, mitte koormake üle: heaoluprogrammid, mis annavad energiat
Iga heaoluprogramm kõnnib nööril. Kui pingutate liiga vähe, ei muutu midagi. Kui pingutate liiga palju, muutub heaolu veel üheks surveallikaks – inimesed tunnevad, et nad ebaõnnestuvad, annavad alla või lõpetavad vaikselt osalemise. See artikkel selgitab, kuidas motiveerida töötajaid neid üle koormamata, ning pakub viis strateegiat heaoluprogrammideks, mis annavad energiat, mitte ei kurna.
Sisukord
Miks liiga palju võib tagasilöögi anda
Eesmärgid aitavad, kuid kättesaamatuna tunduvad eesmärgid demotiveerivad. Kui sammueesmärk, punktisüsteem või meeldetuletuste voog tundub kohustusena, muutub heaolu stressiks.
Motivatsiooniuuringud selgitavad, miks. Inimesed püsivad tervislike harjumuste juures kõige kauem, kui nad teevad neid, sest ise tahavad – psühholoogid nimetavad seda autonoomseks või sisemiseks motivatsiooniks. Enesemääramisteoorial põhinev süstemaatiline ülevaade leidis, et selline motivatsioon ennustab pikaajalist liikumisharjumuse püsimist. Surve, süütunne ja suured välised preemiad võivad selle välja tõrjuda; preemiatega seotud versiooni nimetavad psühholoogid üleõigustamise efektiks.
Märgid, et teie programm koormab inimesi üle
- Osalus langeb pärast esimest nädalat järsult.
- Iga kord võidab sama väike grupp.
- Inimesed kurdavad reeglite, teavituste või keerulise sisestamise üle.
- Mõned töötajad mainivad, et tunnevad end süüdi või hinnatuna.
5 strateegiat tasakaalustatud heaoluprogrammiks
1. 1. Kasutage väikeseid eesmärke
Väikesed ja saavutatavad eesmärgid kasvatavad enesekindlust ja toovad sagedasi võite. Järjepidevuse eesmärk – tagasihoidliku päevase eesmärgi saavutamine kindlaksmääratud arvul päevadel – motiveerib sageli rohkem kui hiiglaslik kogusumma. Lugege, kuidas väljakutsete eesmärgid YuMuuvis toimivad ja kuidas seada SMART-eesmärke.
2. 2. Pakkuge valikut
Laske inimestel valida, mis neile sobib: sammud, rattasõit, jooga, uni, teadvelolek või harjumus nagu vee joomine. Valikuvõimalus toetab autonoomiatunnet, mis hoiab motivatsiooni. Vaadake YuMuuvi väljakutsete täielikku nimekirja.
3. 3. Tähistage kõiki võite
Tunnustage järjepidevust ja isiklikku edenemist, mitte ainult parimaid tulemusi. Esiletõstmised väljakutse vestluses, märgid ja auhinnaloosid kõigi eesmärgini jõudnute vahel hoiavad mängus ka vähem sportlikud kolleegid. Lugege lähemalt mittevõistluslikest heaoluväljakutsetest.
4. 4. Jätke ruumi puhkusele ja rahule
Heaolu ei tähenda ainult rohkem tegemist. Kaasake teadveloleku, une ja taastumise teemasid ning vältige väljakutsete ülesehitust, mis premeerib äärmuslikke päevaseid tulemusi. Teadveloleku väljakutse on aktiivsusväljakutsetele leebe vastukaal.
5. 5. Kuulake ja kohandage
Küsige tagasisidet iga väljakutse ajal ja pärast seda, vaadake osaluse trende ja kohandage: langetage eesmärki, muutke formaati või jätke väljakutsete vahele rohkem aega. Vaadake 17 heaolu KPI-d.
Kuidas ettevõtted tasakaalu leiavad
- ERR premeeris kõiki, kes ületasid miljoni sammu piiri, ja loosis välja lisaauhindu, nii et paljud osalejad võistlesid omasuguse tasemega kolleegidega.
- Ramirent Baltic lisas igakuised väljakutsed, kui töötajad jõudsid oma pikaajalise eesmärgini varakult, hoides asjad värskena ilma survet tõstmata.
- Otter Products värskendas teemasid regulaarselt, et vältida väljakutseväsimust.
- DHL Express Canada sai teada, et mõned osalejad pidasid sammueesmärki ambitsioonikaks – väärtuslik sisend järgmise eesmärgi seadmiseks.
- Utilitas andis sammudele eesmärgi, sidudes need annetustega.
Rohkem lugusid leiate meie kliendilugudest.
Korduma kippuvad küsimused
1. Kuidas motiveerida töötajaid heaoluprogrammidega liituma?
Hoidke see vabatahtlik ja lihtne, seadke saavutatavad eesmärgid, pakkuge valikut, kasutage meeskondi ning tunnustage nii osalemist kui ka tulemusi.
2. Kas heaoluprogrammid võivad stressi tekitada?
Jah, kui eesmärgid on ebarealistlikud, reeglid keerulised või inimesed tunnevad survet. Tasakaalustatud ülesehitus aitab seda vältida.
3. Kui sageli peaksime väljakutseid korraldama?
Leidke rütm, mida teie meeskond suudab hoida – igakuiselt, kord kvartalis või kaks korda aastas –, koos pausidega vahepeal. Lugege, miks aastaringne plaan toimib paremini kui ühekordsed üritused.
4. Kuidas alustada?
Broneerige demo ja aitame teil kujundada tasakaalustatud väljakutse.
