Kasutage teise kvartali taganttuult: aktiveerige heaolu, kui motivatsioon on juba kõrge

Igal jaanuaril juhtub sama asi. Ettevõtted käivitavad uue aasta energia saatel heaolualgatusi. Töötajad registreeruvad värske alguse optimismi puhangus. Ja sõbrapäevaks on osalus kokku kukkunud. Jõusaalipääsmed jäävad kasutamata. Heaoluportaal kogub digitaalset tolmu. Juhtkond liigub vaikselt edasi teiste prioriteetide juurde.

Asi ei ole selles, et inimestele heaolu korda ei läheks. Asi on selles, et jaanuar on püsivate harjumuste loomiseks kohutav aeg. Päevad on lühikesed ja külmad. Pühadejärgne pohmell on päris. Ja „uus aasta, uus mina“ surve muudab heaolu kohustuseks, mitte millekski, mida inimesed päriselt teha tahavad.

Kuid on aken, mille enamik organisatsioone täielikult kahe silma vahele jätab – aasta lõik, mil heaolu kaasatuse tingimused on peaaegu ebaõiglaselt soodsad. See aken on teine kvartal. Ja kui te seda ei kasuta, võitlete vooluga, selle asemel et sellega kaasa minna.

Miks jaanuar ebaõnnestub ja aprill mitte

Enamik meist teab mustrit: jaanuaris on jõusaalid täis ja veebruariks on rahvas hõrenenud. Paljud lubadused hääbuvad nädalatega. Entusiasm on päris. Elluviimine sageli mitte.

Põhjus on peamiselt keskkonnas. Jaanuaris töötab kõik teie vastu. Lühikesed valged tunnid suruvad energia ja meeleolu alla. Külm ilm muudab iga õuetegevuse vaevaks. Inimesed taastuvad pühade kulutustest ja sotsiaalsest ülekoormusest. Motivatsioon on kunstlik – seda juhib kalender, mitte see, kuidas inimesed end tegelikult tunnevad.

Aprilliks on stsenaarium täielikult pöördunud.

Ajakirjas The Lancet avaldatud uuring leidis, et serotoniini tootmine ajus on otseselt seotud ereda päikesevalguse kestusega – ja on madalaim talvel. Kevade saabudes ja valgete tundide pikenedes tõuseb serotoniini tase loomulikult. Inimesed tunnevad end energilisemalt, optimistlikumalt ja muutustele avatumalt. See ei ole motivatsiooniteooria. See on neurokeemia, mis töötab teie kasuks.

Lisage praktilised tegurid: soojem ilm muudab kõndimise, rattasõidu ja õuetegevused taas ahvatlevaks. Seltskonnakalendrid avanevad. Esimese kvartali tähtaegade ja aastavestluste udu hajub. Töötajad ei ole lihtsalt valmis heaoluga tegelema – nad on vaikimisi juba poolenisti kaasatud. Keskkond teeb raske töö teie eest ära.

See on teise kvartali taganttuul. Ja organisatsioonidel, kes selle ära tunnevad, on tohutu eelis nende ees, kes on endiselt jaanuarimõtlemise küljes kinni.

Esimese kvartali pohmell on päris – ja see loob teie võimaluse

Siin on midagi, millest ei räägita piisavalt: esimene kvartal on kurnav. Aastaplaneerimise, eesmärkide seadmise, tulemusvestluste ja aasta tugeva alustamise surve vahel jõuab enamik töötajaid aprillini kolme kuu jooksul kogunenud stressiga.

Gallupi ülemaailmne uuring leiab, et umbes neli töötajat kümnest kogeb tavalisel päeval palju stressi. Lisage sellele nõudlik esimene kvartal ja aprilliks kannavad paljud inimesed kuhjunud pinget. Nad ei ole lihtsalt heaolule avatud. Nad vajavad seda.

See teebki teisest kvartalist nii võimsa aktiveerimisakna. Te ei palu töötajatel lisada midagi niigi ülekoormatud aastaalguse taldrikule. Te pakute kaitseklappi täpselt hetkel, mil nad seda otsivad. Kevadine heaoluväljakutse ei tundu järjekordse ettevõtte algatusena – see tundub nagu värske õhu sõõm. Sõna otseses mõttes.

Siin töötab ka psühholoogiline põhimõte. Teadlased on tuvastanud uue alguse efekti: inimesed püüdlevad eesmärkide poole aktiivsemalt pärast ajalisi verstaposte, nagu uue nädala, kuu või aastaaja algus. Jaanuar saab kogu tähelepanu, kuid ka uue kvartali algus ja aastaaja vahetus on taaskäivituse hetked.

Eelarve kooskõla, millest keegi ei räägi

Teisel kvartalil on praktiline mõõde, mis ulatub motivatsioonist ja meeleolust kaugemale: raha.

Paljud organisatsioonid töötavad kalendriaasta eelarvetega, mis tähendab, et esimene kvartal kulub plaanide lõpetamisele ja kinnituste saamisele. Teiseks kvartaliks on eelarved jaotatud, kulutamisõigus on selge ja personalimeeskondadel on tegelikult ressurssi uute algatuste käivitamiseks. Organisatsiooniline valmisolek, mis jaanuaris puudus – kui kõik alles prioriteete selgitasid –, on aprilliks täielikult olemas.

Heaoluplatvorme hindavatele ettevõtetele on teine kvartal ka praktiline otsustamise hetk: suurem osa aastast on tulemuste näitamiseks veel ees ja aega on piisavalt suve ja sügise rütmi planeerimiseks. Kui teie organisatsioon on rääkinud heaolusse investeerimisest, on see aeg, mil jutt saab muutuda tegudeks.

Oodake kolmanda kvartalini ja võitlete suvepuhkustega. Oodake neljanda kvartalini ja konkureerite eelarvehooaja, aastalõpu ülevaadete ja pühade segajatega. Teine kvartal on puhas aken – kvartal, kus kavatsus, ressursid ja ajastus päriselt kokku langevad.

Milline näeb välja teise kvartali heaolu aktiveerimine

Nii et taganttuul on olemas. Mida sellega nüüd teha?

Kõige tõhusamatel teise kvartali heaolu käivitustel on mõned omadused, mis eristavad neid jaanuari tormamise ja hääbumise mustrist.

Need alustavad väikselt ja kasvavad. Ärge püüdke käivitada põhjalikku aastapikkust heaoluplatvormi ühe teadaandega. Alustage keskendunud kevadise väljakutsega – neli kuni kuus nädalat, üks selge teema, lihtne liituda. Tooge inimesed uksest sisse väikese pühendumusega sisenemispunkti kaudu. „Kevadine taaskäivitus“ väljakutse, mis ühendab sammude jälgimise, joomise eesmärgid ja igapäevased teadveloleku minutid, annab töötajatele mitu viisi osaleda ilma neid üle koormamata. Ideid leiate artiklitest 5 värsket kevadist heaoluväljakutset ja tervislikud kevadised väljakutsed; kiireks liikumiseks kasutage meie 7-päevast käivitusplaani.

Need kasutavad õueenergiat. Teine kvartal on ainus aeg aastas, mil „mine õue“ on peaaegu kõigile tõeliselt ahvatlev. Kõnniväljakutsed, meeskondlikud õuetegevused, lõunased liikumispausid – need tunduvad aprillis ja mais loomulikud viisil, mida jaanuaris või novembris lihtsalt ei ole. Kasutage hooaega. Kujundage väljakutseid, mis tõmbavad inimesed toolidelt päevavalguse kätte, kus neurokeemia juba oma tööd teeb.

Need kasutavad meeskondi, mitte üksikisikuid. Sotsiaalne ülesehitus muudab käitumist mõõdetavalt: randomiseeritud STEP UP uuringus suurendas sotsiaalsete mänguelementide lisamine sammude jälgimisele aktiivsust ning võistlusrühm kõndis päevas umbes 920 sammu rohkem kui kontrollrühm (Patel jt, JAMA Internal Medicine, 2019). Teises kvartalis, kui sotsiaalne energia on loomulikult kõrgem, on meeskonnadünaamika eriti võimas. Inimesed tahavad olla millegi osa, nii et andke neile meeskond, kuhu kuuluda.

Need seostuvad millegi suuremaga. Parimaid teise kvartali käivitusi ei positsioneerita eraldiseisvate sündmustena. Neid raamitakse heaolukultuuri muutuse algusena. „See on meie kevadine väljakutse – ja esimene neljast hooajalisest väljakutsest sel aastal.“ See raamistus muudab ühekordse sündmuse looks, milles töötajad näevad end pikaajaliselt. See valmistab ette ka suve, sügise ja talve väljakutsed, mis toetuvad teise kvartali loodud alusele. Lihtsa ülesehituse jaoks vaadake nelja väljakutse kvartaliplaani ja järgmise sammu jaoks, kuidas valmistada ette suvine väljakutse.

Õige ajastuse liitmõju

Siin on, mis juhtub, kui käivitate heaolu jaanuari asemel teises kvartalis.

Esiteks on teie esialgne osalus suurem, sest töötate loomuliku motivatsiooniga, mitte pühadejärgse väsimuse vastu. Inimesed ei registreeru süütundest – nad registreeruvad, sest tahavad päriselt.

Teiseks on teie läbimise määrad tugevamad, sest keskkonnategurid – päevavalgus, ilm, energiatase, sotsiaalne avatus – hoiavad kaasatust kogu väljakutse kestel, selle asemel et selle vastu töötada.

Kolmandaks on kevadise väljakutse ajal tekkivatel harjumustel suurem võimalus püsima jääda, sest need põhinevad tõelisel motivatsioonil, mitte kalendrist tuleval survel. Töötaja, kes hakkab aprillis lõunal kõndima, teeb seda juulis tõenäolisemalt endiselt kui see, kes alustas jõusaalirutiini 2. jaanuaril.

Ja neljandaks loob edukas teise kvartali käivitus organisatsioonis tõendi, et heaolu toimib. Kui juhtkond näeb kevadisest väljakutsest tugevaid osalusnumbreid ja positiivset töötajate tagasisidet, nihkub vestlus küsimuselt „kas peaksime heaolusse investeerima?“ küsimusele „kuidas sellele edasi ehitada?“. See on põhimõtteliselt teistsugune vestlus – ja selline, mis viib püsiva investeeringuni, mitte ühekordsete katseteni.

Miks ootamine on päris risk

Paljude organisatsioonide instinkt on planeerida edasi, hinnata edasi, oodata „täiuslikku aega“. Kuid töötajate kaasatuse andmed maalivad kiireloomulise pildi. Kui ülemaailmne kaasatus on ajaloolistel madalseisudel ja pool töötajatest jälgib oma järgmist võimalust, ei ole ootamise hind neutraalne. Iga kvartal, mil viivitate, on kvartal, mil teie töötajaskond on kaasamata, stressis ja võib-olla vaatab mujale.

Teine kvartal ei ole lihtsalt mugav aeg. See on strateegiline aeg. Taganttuul on päris – päevavalgus, energia, eelarve kooskõla, uue alguse psühholoogia. Kuid taganttuuled ei kesta igavesti. Suvi toob puhkused ja ajakavade kaose. Sügis toob neljanda kvartali surve. Ja jaanuar? Me juba teame, kuidas see läheb.

Organisatsioonid, kes liiguvad teises kvartalis, ei käivita lihtsalt heaoluväljakutset. Nad haaravad hetkest, mil kõik – bioloogia, psühholoogia, eelarvetsüklid ja töötajate valmisolek – töötab nende kasuks.

Taganttuul on siin. Küsimus on selles, kas te kasutate seda või vaatate, kuidas see mööda läheb.

Kas olete valmis taganttuult püüdma? Broneerige YuMuuvi demo ja käivitage oma kevadine väljakutse päevadega.