Kas ja kuidas on kehalise aktiivsuse mõõtmisest kasu?
Olgu kohe alustuseks öeldud, et olen veendunud, et kehalise aktiivsuse mõõtmisest võib olla palju kasu, kuid vaid juhul, kui teeme seda targalt. Kõik, kes on kunagi kokku puutunud orienteerumisega, teavad et probleemid sihtpunkti jõudmisel ei teki pea kunagi sellest, et kaotaksime rajal liikudes korraga arusaama sellest, kuhu me jõuda tahame. Asi läheb hapuks hoopis siis, kui meil kaob teadmine sellest, kus me parasjagu asume.
Seda analoogiat kasutades võikski väita, et mida sagedamini me oma kehalist aktiivsust mõõdame ja selle läbi olukorrast realistlikku pilti omame, seda suurem on tõenäosus, et me ka oma eesmärgi täitmise kursil püsime. Kui see kõik on aga nii lihtne, siis miks ajastul, kus aktiivsuse mõõtmine on tehnoloogia arengu tõttu lihtsam kui kunagi varem, siiski suur osa meie ühiskonnast niivõrd passiivne on? Kindlasti on põhjuseid mitmeid, kuid kindel võib olla, et üheks teguriks on sageli vale mõõdupuu kasutamine, mida järgnevalt selgitan.
Enamik füüsilise aktiivsuse mõõdikutest on loodud saavutussportlaste vajadusi silmas pidades. Teisisõnu on proovitud tehnoloogia abil koondada ja inimestele kuvada erinevaid andmeid, mille kaudu võiks paraneda maksimaalne sooritusvõime mõnel konkreetsel spordialal. Ja seda on tehtud väga edukalt! Liikumiskiiruse, pulsisageduse, hapnikutarbimise, kõrguste vahe, taastumise, ilmastiku ja paljude muude näitajate abil on nii tippsportlastel kui harrastajatel olnud võimalik veelgi paremaid tulemusi saavutada.
Probleem tekib aga sellest, et enamike inimeste eesmärk füüsilise aktiivsuse osas ei ole päeva lõpuks maksimaalse sooritusvõime parandamine. Kindlasti on ka see positiivne tulem, kuid vaid väga väikse % jaoks on see keskne siht. Enamike inimeste jaoks on füüsiline aktiivsus pigem vahend muude elus oluliste eesmärkide saavutamisel.
Tõeliselt oluline küsimus on see, milline on parim kehaline koormus juhul, kui meie soov on elada maksimaalselt tervelt maksimaalselt kaua. See küsimus eeldab aga teistsugust mõõdupuud kui pelgalt sooritusvõime mõõtmist, millele keskselt toetumine võib olla hoopis demotiveeriva mõjuga. Seda eriti siis, kui tuleb mängu vanus või mõni muu tegur, mis tähendab pikas perspektiivis aina kehvamate tulemuste saavutamist. Paljude jaoks on just sellel põhjusel lihtsam mõõtmisest üldse loobuda, kuivõrd kogeda seda, et aasta aastalt ei suudeta endiseid tulemusi ületada või isegi korrata.
Kui aga edu definitsiooniks on inimese individuaalset kehalist seisu arvestava mõõduka aktiivsuse eesmärgi saavutamine, siis on võimalik mõõtmisega püsivalt positiivseid emotsioone kogeda. Just sellel põhjusel saigi YuMuuvi rakenduse aktiivsusvalem loodud - mõeldes mitte niivõrd tippsportlaste, kellel tänaseks juba piisavalt abivahendeid on, vaid pigem “tavaliste inimeste” eesmärke ja huve silmas pidades. YuMuuvi lahendus (loe rohkem aktiivsusvalemi kohta siit) on lihtne viis tervisliku füüsilise aktiivsuse saavutamiseks ja jälgimiseks, hoolimata inimese sportlikust võimekusest või eluetapist. Kokkuvõtvalt võibki öelda, et kehalise aktiivsuse mõõtmisest on kasu, kuid seda vaid siis, kui see lähtub õigest mõõdupuust ja eesmärgist. Viimases ongi YuMuuv kõigile rõõmuga oma abikätt ulatamast.
Jakob
