YuMuuv kasutajate füüsilise aktiivsuse infograafik 2022
Eessõna
Kas ja kuidas on võimalik aidata kaasa sellele, et inimesed oleksid rohkem motiveeritud füüsiliselt aktiivset elustiili harrastama? Mida peaks tegema, et väline motivatsioon kasvaks üle sisemise põlemisega elustiiliks? Nii need, kui paljud muud küsimused, on teemad, millega YuMuuv on tegelenud alates asutamisest – aitamaks koos leida lahendust globaalselt relevantse ebapiisava füüsilise aktiivsuse probleemile.
YuMuuvi keskseks tervisedenduse lahendusnurgaks on seni olnud sotsiaalse sidususega väljakutsete platvorm tööandjale ja nende töötajatele. Viimase 2,5 aastaga oleme saanud aidata kümneid tuhandeid inimesi tervema elustiili suunale ning neid andmeid ja kogemusi peegeldades oleme otsustanud avaldada 3 osalise “YuMuuv Data Series” blogide seeria, lootuses, et see edendab liikumisaktiivsust veelgi.
Sisukord
Uurimisküsimused
Esimese osa eesmärk oli kaardistada YuMuuvi kasutaja profiil ning analüüsida seda, kas ja millised isikutunnused või kasutatavast seadmest tulenevad tegurid mõjutavad kasutaja aktiivsust. Püstitasime 3 peamist uurimisküsimust:
- Kas kasutaja seadme ja aktiivsuse vahel on seos?
- Kas kasutaja vanuse ja aktiivsuse vahel on seos?
- Kas kasutaja soo ja aktiivsuse vahel on seos?
Järgmistes osades on plaanis analüüsida seda, kas ja kuidas mõjutab indiviidi aktiivsust tema kolleegide keskmine aktiivsustase ning kuivõrd YuMuuvi väljakutsed aitavad kaasa pikaajalise elustiili muutmisele ja säilitamisele.
Valim ja piirangud
YuMuuvi uuringu valimiks oli 18-73 aasta vanuses isikud, kellest 4719 puhul olid olemas regulaarsed pulsi ja aktiivsusandmeid 1.kvartalis 2022. Lisaks kasutasime 3728 ilma pulsiandmeteta kasutaja suurust valimit võrdlusgrupina. Kasutajad omasid Garmini, Fitbiti, Polari, Suunto, Huawei, Apple Healthi ja Google Fiti teenusepakkujate liidestusi. Viimase kahe puhul on oluline tõdede, et kasutajad võisid sinna omakorda liidestada mõne kolmanda brändi seadme.
Laiemalt peame tõdeda, et YuMuuvi uuring ei keskendunud seadmete endi mõõtmiseripäradele (esineb näiteks Polari seadme sammude arvutamisel). Lisaks lähtuvalt integratsiooni tehnilistest eripäradest ei olnud meil Polari, Suunto ja Huawei pulsiandmetele 24/7 ligipääs võimalik. Kahe esimese puhul saime üksnes treeningul salvestatud pulssi ning viimase puhul muu perioodi pulssi lihtsalt harvema intervalliga.
Siiski pole põhjust arvata, et need piirangud oleksid omanud suuremat mõju kasutajate andmetest tehtud kokkuvõtvatele järeldustele. Oluline on aga selgelt rõhutada, et tegemist on vaid YuMuuvi kasutajabaasi analüüsiga, mis ei pruugi omada korrelatiivset seost ühegi teise valimiga. Osalt võib isegi väita, et teatud järeldused olid vastupidised üldistele ühiskonnanormidele.
Eelpool mainitud erinevuste väljaselgitamine vääriks aga eraldi teaduspõhist uuringut. Seepärast ei saa me esitada statistilise analüüsi järgselt põhjapanevaid teaduslikke põhjusi, mis üht või teist leidu on põhjustanud. Ka see vääriks eraldi sisulisemat uurimist. Küll aga leidsime, et oma kogemusele toetudes oleks väärtuslik pakkuda statistikale lisaks mõningaid toetavaid kommentaare, selgitusi ja arvamusi.
Andmeanalüüsi tulemused: 5 olulist leidu
1. Pulssi mõõtvate seadmete kasutajad on rohkem kui 19% aktiivsemad
Kuigi tänasel päeval on valdaval osal aktiivsusmonitoridest juba pulsimõõtmise funktsioon sisse ehitatud, siis meie kasutajabaasis on piisav hulk ka neid, kelle seade seda ei võimalda. Valdavalt on need nutitelefoniga aktiivsust mõõtvad isikud, kuid lisaks sellele esineb ka kõigi eelpool mainitud teenusepakkujate kasutajaid, kelle seadmed pulssi ei mõõda.
Esmalt soovisime teada saada seda, kas pulsimõõtmise funktsioon mõjutab kasutaja aktiivsust. Olukorras, kus võrdlusgrupil puudusid aktiivsusminutid (mida YuMuuvi platvormil arvutame otse pulsist), tundus ainuke loogiline viis võrdluseks kõrvutada kasutajate samme. Esmalt oli näha, et pelgalt telefonikasutajate sammude arv oli rohkem kui 40% madalam pulssi mõõtva aktiivsusseadme omanikest.
Seda erinevust võib põhjustada telefoni kui sammulugeja ebatäpsus ning ebavõrdne kandmine võrdluses randmemonitori omanikuga. Kui aga jätsime kõik telefonikasutajad valimist välja, jäi võrdlusgrupiks reaalselt randmel kantavate aga pulssi mitte mõõtvate seamdete kasutajad. Tuli välja, et pulsimõõtmise võimekusega kasutajate sammude arv oli keskmiselt 19% kõrgem kui need, kellel see funktsionaalsus puudus (7426 vs 8853 sammu).
See tundub võrdlemisi suur erinevus. On alust arvata, et pulsi jälgimise võimalus mõjutab ka inimese liikumise intensiivsust ning laiemat teadlikkust ja tähelepanu. Just sellel põhjusel oleme ikka ja jälle välja toonud, et tööandja jaoks on töötajale pulssi mõõtva aktiivsusmonitori muretsemine kindel viis, kuidas oma kollektiivi aktiivsust ja tervist edendada.
2. Spordikella kasutajad koguvad 85% rohkem aktiivsusminuteid
Järgmiseks oli meie soov keskenduda juba konkreetselt pulsiseadet omavate kasutajate analüüsile. Selleks grupeerisime nad esmalt spordi- ja nutikella kategooriatesse. Spordikella alla läksid Garmin, Polar, Fitbit ja Suunto kasutajad ning nutikella kategooria alla Apple Health, Google Fit ja Huawei seadmete omanikud.
WHO on andnud soovituse aktiivselt liikuda vähemalt 150 minutit nädalas. Selle aktiivsuse määratluseks on nad pakkunud ka üldistatult aega, mis inimene liigub omades kõrgemat pulssi kui 65% tema isiklikult maksimumist (seda sõltumata tegevusest). Seega tahtsime teada saada, kas intensiivsete minutite kogusel on erinevusi lähtuvalt seadmete tüübist. Välja tuli, et spordikella omanikud tegid lausa 85% rohkem intensiivseid minuteid kui nutikella kasutajad.
Meie andmete kohaselt tegi keskmine spordikella omanik päevas 21min ja 37 sekundit intentiivset südametööd ja nutikella omanik 11 minutit ja 39 sekundit. See on peaaegu 10 treeningminutit päevas rohkem, mis aja jooksul kuhjub väga suureks elustiili erinevuseks.
Mis seda võib seda põhjustada? Arvame, et osalt on spordikella endale muretsenud isikud juba eelhäälestunud intentiivsele liikumisele. Teisalt on aga kasutaja seadme eripärast lähtuvalt rohkem treeningu elluviimisele keskendnud, sest sellel puuduvad sageli erinevad lisafunktsionaalsused, mis viiksid tähelepanu intensviiselt liikumiselt eemale. Igal juhul on kellatüübi valiku puhul see väärt leid, mida kasutaja peaks enne ostu kaaluma.
3. Nuti- ja spordikella omanike sammude arv märkimisväärselt ei erine
Kui olime näinud, et aktiivsete minutite arvus oli spordi- ja nutikella kasutajate vahel oluline erinevus, siis eeldasime, et see peegeldub ka tehtavate sammude arvus, mis oleks teine võrreldav aktiivsusnäitaja. Analüüsides andmeid me aga sellist proportsionaalset kasvu ei leidnud.
Pigem oli vahe minimaalne, sest keskmised erinesid vaid 2% spordikella kasutaja kasuks (8498 vs 8327 sammu päevas). Polari kella kasujate sammud otsustasime nende arvutuskäigu eripärade tõttu kõrvale jättta, kuid ka see ei oleks kasvu oluliselt tõstnud (maksimaalselt 6,5% peale).
Siit tekib paratamatult küsimus, kuidas on võimalik, et sammude arvus on sedavõrd väike erinevus, kui intensiivset aega tehakse spordikella kasutajate poolt pea poole võrrda rohkem. Ühe järeldusena mõistsime, et sammude koguarvu puhul on tegemist kõige lihtsama ja jõukohasema eesmärgiga, mille poole kasutaja saab sirutuda, sõlumata tema füüsilisest vormist.
See tähendab, et võrdluses ei näe isik, kes on treeningule keskendnud, ekstra vajadust ka lisaks treeningaja kogumisele sammude eesmärki täita. Ta rahuldub treeningust saadava tundega. Samas nutikella kasutaja on rohkem keskendnud üldisele liikumisele.
4. Vanusega kehaline aktiivsus kasvab
Järgmiseks oli meie jaoks oluline mõista, kuidas suhtestub vanus YuMuuvi kasutajate aktiivsusesse. Selleks jaotasime me inimesed 10-13 aastase vahemikuga gruppidesse. Tulemuseks oli see, et mida vanusegrupp edasi, seda kõrgemaks füüsiline aktiivsus läks. Üldistatult võib väita, et iga aasta lisas päeva keskmisele aktiivsusele 47 sammu ja 36 intensiivselt liigutud sekundit.
See on märkimisväärne muutus, kui kõrvutada kõige nooremat (18-30 aastased) ja vanemat (61-73 aastased) vanusegruppi. Esmalt võib siinkohal esitada laiemaid küsimusi inimeste töökoha ja konkreetse ameti mõjule nende aktiivsusele. Kuna YuMuuv ei päri töötajate rollide või ametipositisoonide täpseid andmeid, siis me ei tea, kas näiteks vanemad inimesed on rohkem liikuvamatel töökohtadel ning noored istuvamatel või mitte, kuid edasi uurimist vääriks aga teema küll.
Olukorras, kus kasvutrend oli nii intensiivsuse, sammude kui ka BMR (base metabolism rate) indeksi kaudu põletatud kilokalorite puhul ühtlane, siis kinnitas see aktiivsuse kasvu vanuse kasvust lähtuvalt väga selgelt. Huvitav on aga asjaolu, et mitmed laiemad uuringud on andnud mõista, et pigem vanusega inimeste aktiivsus üldises populatsioonis väheneb.
Üks tähelepanek on kindlasti ka see, et YuMuuvi kasutajate valim selgelt vanusega kitseneb. See tähendab, et mida vanem ta on, seda vähem ta võib esindada ühiskonna keskmist indiviidi. Pigem esindab vanemas eagrupis YuMuuvi kasutaja oma ea kohta oluliselt kõrgma tehnoloogilise võimekuse ja huviga kasutajat. Olgu kuidas on, kuid igal juhul tasub vanemaid inimesi lihtsate seadmetega varustada, sest see võib anda mitu korda parema tervise.
5. Sugu kehalist aktiivsust ei mõjuta
Viimaks huvitas meid, kas YuMuuvi rakenduse kasutajate puhul omab inimese bioloogiline sugu mõju tema aktiivsusele. Kui analüüsisime oma kasutajabaasi, siis jäi valimisse 2735 naist ning 1984 meest. Selle pinnalt selgus, et nende kasutajate andmete puhul ei tulnud välja olulist erinevust aktiivsuskäitumises.
Keskmine naine tegi meestest vaid 0.92% rohkem samme, mis jääb statistilise vea piiridesse. Meeste puhul oli tõdeda, et nad tegid naistest intenstiivset liikumisaeg 38 sekundit päevas rohkem, mis on 3,5% erinevus. Tasakaalustatavate põletatud kilokalorite puhul oli naiste BMR kordaja 1.51 ning meestel 1.49, mis on 1,3% erinevus. Seega oli aktiivsustase kasutaja soost lähtuvalt peaaegu identne. Seda võis võtta kui ühest küljest üllatust, kuid teisalt kui argumenti YuMuuvi ühtlustatud aktiivsusmõõtmise valemi kasuks.
Kokkuvõte
Kokkuvõttena võib järeldada seda, et seadme funktsionaalsusel ja kasutaja vanusel on teatud mõju inimese aktiivsusele. Praktilise juhtnöörina tööandjale võiks öelda, et soovitus on hoolitseda töötajate tervise eest viisil, mis tagab kõigile pulssi mõõtva seadme olemasolu. See on kõige lihtsam viis, kuidas garanteerida, et töötajate liikumine oleks pikaajaliselt regulaarne ning tervisele maksimaalselt positiivne. See investeering on vaid mõnikümmend eurot, kuid toob kümneid kordi tulu tagasi juba esimeste aastate jooksul.
Siiski on jätkvualt oluline öelda, et kõik meie väited võtavad aluseks mitte keskmist elanikkonda, vaid YuMuuvi kasutajabaasi. Küll aga on meil piisav kindlus öelda, et saame väga väikese vaevaga aidata teie ettevõtte töötajaid platvormi keskmise tasemeni. Huvi korral võta meiega ühendust ning hiljemalt uue kuu alguses ilmub blogiseeria järgmine osa.
