Kuidas vähendada haiguspuudumisi töökohal (10 sammu)
Haiguspuudumised on iga ettevõtte üks suurimaid varjatud kulusid. Ühendkuningriigis puudusid töötajad 2023. aastal töölt keskmiselt 7,8 päeva aastas – enne pandeemiat oli see näitaja 5,8 päeva ja tegemist on kõrgeima tasemega üle kümne aasta.1 Euroopa Liidus läks tasustatud haiguspuhkus 2014. aastal maksma umbes 138 miljardit eurot ehk ligikaudu 1% EL-i SKP-st – ja seda enne ületundide, asendustöötajate ja tegemata jäänud töö arvestamist.2
Hea uudis on see, et märkimisväärse osa haiguspäevadest saab ära hoida. See juhend selgitab, mis põhjustab haiguspuudumisi, ja annab teile 10 praktilist sammu nende vähendamiseks oma töökohal.
Sisukord
1. Mis põhjustab haiguspuudumisi?
CIPD üle 900 organisatsiooni hõlmanud uuringu järgi on kõige levinumad põhjused järgmised:1
- Lühiajalised puudumised: kergemad haigused, nagu nohu, gripp ja kõhuviirused.
- Pikaajalised puudumised: vaimse tervise probleemid, tugi- ja liikumiselundkonna vaevused (selja-, kaela- ja liigeseprobleemid), ägedad terviseseisundid ja stress.
Mõnda neist ei saa vältida. Paljud on aga seotud asjadega, mida tööandja saab mõjutada: töökoormus, see, kui palju inimesed päeva jooksul liiguvad, kuidas neid juhitakse ja kas nad julgevad abi küsida enne, kui probleem muutub nädalatepikkuseks töölt eemalolekuks.
2. Kui palju haiguspuudumised tegelikult maksavad
Otsene kulu on haigushüvitis. Kaudsed kulud on sageli suuremad:
- ületunnid või ajutised töötajad töö katmiseks;
- tähtaegadest mahajäämine ja madalam teeninduse kvaliteet;
- lisasurve kolleegidele, mis võib põhjustada veelgi rohkem stressi ja puudumisi;
- presentism – inimesed töötavad haigena, levitavad haigust ega anna endast parimat.
Seetõttu ei ole puudumiste vähendamine pelgalt personaliosakonna mõõdik. See on üks otsesemaid viise kaitsta tootlikkust ja meeskonna töömeeleolu.
3. 10 viisi, kuidas vähendada haiguspuudumisi töökohal
1. Mõõtke puudumisi korrektselt
Te ei saa vähendada seda, mida te ei jälgi. Registreerige iga puudumine koos kestuse ja põhjusega ning vaadake seejärel puudumiste määra, seda, kui sageli inimesed puuduvad, kui kaua puudumised kestavad, ja võimalikke mustreid – näiteks esmaspäevade, pühade või kiirete perioodide ümber. Paljud Ühendkuningriigi tööandjad kasutavad ka Bradfordi tegurit, mis annab sagedastele lühikestele puudumistele suurema kaalu. Kasutage numbreid toetavate vestluste alustamiseks, mitte inimeste karistamiseks.
2. Koostage selge ja õiglane puudumiste kord
Veenduge, et kõik teaksid, kuidas ja millal haigestumisest teatada, kellega ühendust võtta, millal on vaja arstitõendit või töövõimetuslehte ja kuidas haigushüvitis toimib. Selge kord vähendab töötajate ebakindlust ja annab juhtidele ühtse viisi puudumistega tegelemiseks.
3. Pidage tööle naasmise vestlusi
Lühike ja sõbralik vestlus pärast iga puudumist on üks tõhusamaid olemasolevaid tööriistu. See näitab, et inimest igatseti, aitab juhtidel varakult märgata varjatud probleeme (töökoormus, terviseprobleemid, hoolduskohustused) ja annab töötajatele võimaluse tuge küsida.
4. Tehke inimestel aktiivseks jäämine lihtsaks
Uuringud seovad regulaarse kehalise aktiivsuse väiksema haiguspäevade arvuga. Ühes uuringus võtsid töötajad, kes täitsid soovitatud intensiivse liikumise taseme, aastas üle nelja haiguspäeva vähem kui need, kes seda ei teinud.3 Regulaarne liikumine aitab ennetada ka selja- ja kaelaprobleeme, mis on paljude pikaajaliste puudumiste taga.
Praktilised viisid aktiivsuse lisamiseks töönädalasse on näiteks ettevõtte sammuväljakutsed, kõndimiskoosolekud ja aktiivse liikumise kampaaniad, näiteks autovaba septembri väljakutse.
5. Toetage vaimset tervist ja juhtige stressi
Vaimse tervise probleemid ja stress on pikaajaliste puudumiste peamiste põhjuste seas. Hoidke töökoormus realistlik, muutke stressist rääkimine normaalseks ja juhatage inimesed toe juurde, näiteks töötajate nõustamisprogrammi juurde. Meie juhend töötajate toetamiseks tööstressiga toimetulekul selgitab, mida teha, kui keegi sellest räägib. Heaolutegevused ei pea alati olema seotud spordiga – hästi toimivad ka spordivabad heaoluväljakutsed une, teadveloleku või ekraanipauside teemal.
6. Ennetage tugi- ja liikumiselundkonna probleeme
Pakkuge hästi sisustatud töökohti, julgustage regulaarselt istumisest pause tegema ja õpetage, kus vaja, raskusi ohutult tõstma. Füüsiliselt koormavad tööd vajavad erilist tähelepanu – vaadake meie juhendit kontoriväliste töötajate heaolu kohta.
7. Vähendage kergemate haiguste levikut
Külmetus- ja gripihooajal teevad lihtsad meetmed suure vahe: hea kätehügieen, hästi ventileeritud ruumid, gripivaktsineerimise pakkumine ja see, et nakkusohtlikuna on aktsepteeritud koju jääda (või võimaluse korral kaugtööd teha). Siit leiate rohkem nõuandeid sügisese haigestumise vältimiseks.
8. Pakkuge paindlikkust
Paindlik tööaeg või hübriidtöö võimaldab inimestel käia vastuvõttudel, täita hoolduskohustusi ja taastuda kergemast haigusest ilma terve päeva vaba võtmata. See on eriti väärtuslik töötavatele lapsevanematele.
9. Koolitage otsejuhte
Juhid kuulevad puudumisest tavaliselt esimesena ja märkavad esimesena, kui kellelgi on raske. Andke neile oskused ja enesekindlus toetavate vestluste pidamiseks ja puudumiste korra õiglaseks rakendamiseks ning teadmine, kuhu inimesi abi saamiseks suunata.
10. Looge heaolukultuur, mitte ühekordne hüve
Jõusaali soodustus üksi muudab käitumist harva. Toimib järjepidev, aastaringne lähenemine, milles inimesed päriselt osalevad. Planeerige regulaarseid tegevusi kogu aastaks – hea lähtepunkt on meie heaoluväljakutsete kalender – ja siduge need laiemalt töötajate kaasatusega. Suurema pildi saamiseks lugege, miks heaolu on strateegia, mitte hüve.
4. Kuidas heaoluväljakutsed aitavad haiguspäevi vähendada
Tasuta spordihüvede pakkumine on hea algus, kuid üksi ei muuda see igapäevaseid harjumusi. Heaoluväljakutsed muudavad: need annavad inimestele ühise eesmärgi, põhjuse iga päev liikuda ja killukese sõbralikku võistlust kolleegidega.
YuMuuv ühendub kellade ja terviserakendustega, mida töötajad juba kasutavad, nii et saate mõne minutiga käivitada kogu ettevõttele sammu-, aktiivsus- ja heaoluväljakutseid – ning premeerida inimesi liikumise enda eest. Et näha, kas see toimib, jälgige puudumiste määra enne ja pärast ning osalust. Meie aus juhend ettevõtte heaoluprogrammi investeeringutasuvuse (ROI) mõõtmiseks näitab, kuidas.
5. Korduma kippuvad küsimused
5.1. Milline on tavapärane haiguspuudumiste määr?
See sõltub riigist, sektorist ja organisatsiooni suurusest. Ühendkuningriigis oli keskmine 2023. aastal 7,8 päeva töötaja kohta aastas.1 Kõige kasulikum võrdlusalus on teie enda trend: võrrelge aastast aastasse ja meeskondade vahel.
5.2. Mis on Bradfordi tegur?
Valem, mis toob esile sagedased lühiajalised puudumised: S² × D, kus S on eraldi puudumisjuhtude arv ja D on puudutud päevade koguarv kindla perioodi jooksul, tavaliselt 52 nädala jooksul. Kümme ühepäevast puudumist annavad palju kõrgema tulemuse kui üks kümnepäevane puudumine.
5.3. Kas heaoluprogramm saab tõesti haiguspäevi vähendada?
Saab, eriti kui see paneb inimesi regulaarselt liikuma ja toetab vaimset tervist. Tulemused sõltuvad osalusest, seega valige kaasavad ja lihtsalt liitutavad tegevused ning mõõtke puudumisi vähemalt 6–12 kuu jooksul.
5.4. Kas töötajaid tuleks julgustada haigena tööle tulema?
Ei. Presentism levitab haigusi ja aeglustab paranemist. Eesmärk on, et vähem inimesi üldse haigestuks, mitte et vähem inimesi sellest teataks.
6. Alustage haiguspuudumiste vähendamist YuMuuviga
Kas soovite lihtsat viisi kogu meeskonna liikuma panemiseks? Broneerige demo ja vaadake, kuidas YuMuuvi heaoluväljakutsed toimivad igas suuruses ettevõtetes.
